Jahtkapten Jaanus Tamme
Esimest korda istusin purjekasse kuueaastaselt. Tänaseks olen purjetanud Läänemerel, Atlandi ookeanil ja Vahemerel üle 40 000 meremiili. Olen üles kasvanud võistluspurjetamises, rajanud purjetamiskooli, ning veetnud aastaid üksinda ookeanil.
Mul on FFVoile rahvusvaheline kapteni litsents, olen läbinud mitmeid merepäästeõppusi ning tulnud soolopurjetades toime ka ekstreemsetes olukordades.
Sailartis jagan seda kogemust Colin Archeri pardal. Kui soovid, saad purjetamist lihtsalt nautida. Kui huvi on suurem, saad ise purjede heiskamisel, manöövritel ning jahi juhtimisel kaasa lüüa.
Laevas oled kindlates kätes.
Optimistiga koondisesse
Purjetamist alustasin Optimist-klassis. Teismelisena jõudsin Nõukogude Liidu koondisesse, kus võistlesin tolle aja parimate purjetajatega. Parimaks tulemuseks jäi NSV Liidu meistrivõistluste teine koht. Auhinnafondi jagati tollal šokolaadides ja toidutalongides.
Purjetamiskool
Pärast Optimisti huvitas mind üks asi. Tahtsin teada, kui kiiresti on võimalik päriselt purjetada.
Tegelesin aastaid purjelauasõiduga, et õppida tuuletunnetust ja kehaasendeid. Sealt viis tee foiliva purjejahi Bladeriderini. Olin sel ajal Eestis ainus, kes selle jahiga regulaarselt vee kohal lendas.
Samal ajal asutasin Noblessneri purjetamiskooli NYCS ja töötasin treenerina. Kool tegutseb tänaseni rahvusvahelisel tasemel.
Aastad ookeanil
Kõige rohkem on mind kujundanud soolo ookeanipurjetamine.Viieteistkümne aasta jooksul osalesin enam kui neljakümnel võistlusel Atlandi ookeanil ja Vahemerel. Võistlused kestsid nädalast kuni kolme nädalani järjest, kogu selle aja olin merel üksi. Läbisin neli korda 700-miilise Fastnet Rocki regati ja võistlesin aastaid maailma parimate soolopurjetajatega.Parimaks tulemuseks jäi teine koht Prantsusmaa soolo ookeanipurjetamise meistrisarja üldarvestuses. Need aastad õpetasid tegema otsuseid olukorras, kus vastutab ainult üks inimene.
IMOCA 60
Üks minu suuremaid unistusi oli purjetada IMOCA 60 jahiga. Sama jahiklassiga sõidetakse Vendée Globe'i ümbermaailmaregatti.
Koos sponsori ja hea sõbra Michael Liuga sai soetatud jaht ning unistus teoks. Tema haigus ja ootamatu lahkumine lõpetas ka ühise projekti.
Sellest ajast jäi mulle hindamatu kogemus maailma tipptasemel võistlusjahil. Pildilt on näha, kui suure ja kiire jahiga on tegu.
Colin Archer
Pärast aastaid võistluspurjetamises olen tagasi purjekal Colin Archer 33, mida pean kõige ehedamaks.
1906. aasta jooniste järgi valminud puidust purjekal on oma iseloom, oma lõhn ja oma hääl. Purjetades kuuled laevakere naginat, tunned puidu lõhna ja saad aru, miks neid jahte peetakse tänaseni maailma merekindlaimateks.
Just seda purjetamiskogemust tahan Sailarti külalistega jagada.